Miks me valedele asjadele keskendume?

Uue kooliaasta alguses elavnevad diskussioonid hariduse teemadel. Pea kõikides jõutakse ühte või teistmoodi hariduse kvaliteedi ja õpetajate teemani ning tõdetakse, et kvaliteet on halb ja raha on vähe.

See, et hariduse kvaliteet on ühiskonna arengu võtmeküsimus erilisi diskussioone esile ei kutsu. Hiljuti Newsweekis avaldatud riikide rahvusvahelise heaolu järjestuses oli Soome esikohal just paljuski tänu suurepärasele haridussüsteemile. Ometigi reformib ka Soome oma haridussüsteemi. Kõrghariduses toimuv reform keskendub eelkõige ülikoolide iseseisvusele, olemasolevate ressursside koondamisele, täiendavate ressursside kaasamisele ja koolide efektiivsele toimisele. Soovitud tulemuseks on innovatsioon, parem kvaliteet ja ulatuslik rahvusvahelistumine. Soomlased ei tee koolide omandivormist kuigi suurt numbrit.  Kõrgkoolid on riigist “lahti haagitud”. Riik tagab igapäevase (!) baasfinantseerimise avalik-õiguslikele ülikoolidele, kohalikud omavalitsused kõrgkoole omavatele eraõiguslikele aktsiaseltsidele ja fondidele (umbes pooled Soome kõrgkoolidest). Meie kipume omandipõhist vahet tegema ja arvame, et kui riik erakoolide üldkulude katmisel osaleb, siis on see raiskamine. Ignoreerime kollektiivselt, et ka erakoolides õppivate laste vanemad maksavad makse ning ka neil on õigustatud ootus samasugusele haridusteenusele nagu riigi- või munitsipaalkoolides õppivatel lastel.  Teame, et erakoolides ei õpi ainult rikaste vanemate lapsed, aga ikka tahame neid suurema maksukoormusega karistada. Teame, et nn “riigikoolides” õppivate laste vanemad teevad koolidele (fondidele) annetusi, et võimaldada koolidel palgata paremaid õpetajaid või õppida süvendatult mingeid aineid, aga teeme näo nagu oleks nendes koolides haridus tasuta. Miks me küll valedele asjadele keskendume? Küsimus pole ju selles, kellele koolid kuuluvad, vaid selles, kas riik kohtleb kõiki koole võrdselt, kas koolides, omandisuhtest sõltumata pakutakse parimat võimalikku haridust, kas koolides õpetavad kõrge tulemuslikkusega õpetajad/õppejõud ja kas õppimisvõimalused on võrdselt jaotatud. Soome rakenduskõrgkoolide omanikud on aktsiaseltsid. See, et täna kuuluvad aktsiad kohalikele omavalitsustele pole kuigi oluline. Aktsiad on ostetavad, müüdavad ja vahetatavad ning neid võivad omandada nii asutused, ettevõtted kui eraisikud. Võimalus lisaraha kaasamiseks on loodud.

Meie koolid kuuluvad nii sihtasutustele, mittetulundusühingutele, osaühingutele, aktsiaseltsidele, kohalikele omavalitsustele kui riigile. Kui kõikides neis koolides riik osaleb üldkulude katmisel, siis pole see kindlasti kooli omanike rikkuse suurendamine (seda enam, et sihtasutustele kuuluvatel erakoolidel polegi omanikke!), vaid meie ühise raha kasutamine koolide jätkusuutlikkuse ja õppe kvaliteedi tagamiseks. Ka vastupidine – koolide toetamine ettevõtete ja inimeste poolt teenib kindlasti parema kvaliteedi tagamise huve.

Peame naabritelt eeskuju võtma ja keskenduma sellele, kuidas haridusse tervikuna raha juurde tuua ning süsteemi efektiivsemaks ning kvaliteetsemaks muuta, mitte kapselduma ühte või teise omandivormi ning nendest tulenevatesse hirmudesse (“… eraomanikud kandivad riigi raha oma taskusse ..”). Kuidas motiveerida ettevõtteid investeerima riigile või omavalitsustele kuuluvatesse koolidesse? Milliseid maksusoodustusi peaksime tegema, et eraisikud ja ettevõtted oleksid huvitatud tegema annetusi koolidele, maksma õppemaksu või finantseerima teadus- ja arendustegevust? Milliseid õigusi ja vabadusi peaksime koolidele ja ülikoolidele andma, et nad jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks lisaraha saaksid ja sooviksid teenida? Kui eraõiguslikel alustel toimivad koolid saavad sellega paremini hakkama, siis ongi mõistlik seda teed minna. Soome kõrgharidusreform muuhulgas seda eesmärki täidabki. Kui selgub, et riik on parem majandaja ja kvaliteedi kindlustaja, kui eraomanik, siis liiguvad kõik erakoolid varem või hiljem riigi omandusse või tekivad ühisomandid.

Hariduse sisuline kvaliteet ei muutu sellest aga paremaks ega halvemaks. Oleks naiivne arvata, et õpetamise kvaliteet oleneb kuigivõrd sellest kellele koolid kuuluvad või missugune on koolivõrgu struktuur. Vastavalt McKinsey & Co 2006 a läbi viidud uuringule, pole vaatamata hariduskulutuste hüppelisele kasvule ja arvukatele reformikatsetele, enamiku haridussüsteemide tulemused viimaste kümnenite jooksul paranenud. Kümne maailma paremikku kuuluva haridussüsteemi kogemused näitasid hoopis seda, et koolide tulemuslikkuse tõstmise kõige olulisemateks eeldusteks on: a) õigete inimeste leidmine õpetajaametisse; b) tingimuste loomine nende kujunemiseks headeks õpetajateks-juhendajateks; c) suutlikkuse tagamine, et igat õpilast parimal viisil õpetada. (How the world’s best-performing school systems come out on top. McKinsey & Company. OECD 2007). Kõiki õpetajate efektiivsusega seotud erinevaid näitajaid hõlmavad uuringud viitavad sellele, et tipptasemel õpetajate õpilased arenevad kuni kolm korda kiiremini kui ebaefektiivse õpetaja õpilased.

Kuidas meie õpetajaid valime? Milline ülikool meil õpetajakoolitusele on spetsialiseerunud? Aga õppejõud? Kust tuleb meie õppejõudude järelkasv? Kuidas me neid õpetama õpetame? Palju valusaid küsimusi milledele selgeid vastuseid pole. Aga vastata tuleb! Kvaliteetse hariduse tagamiseks peame keskenduma õpetajate valikule, õpetajakoolitusele ja õpetajate ning õppejõudude õpetamiskvaliteedile. Peame leidma võimaluse maksta õpetajatele sellist palka, et kooli sooviksid minna mitte ainult parimatest parimad, vaid ka parimatest parimad mehed!

Raha pole kindlasti ainus motivaator, kuid eesrindlikes haridusüsteemides ei maksta alustavatele õpetajatele SKT-st inimese kohta väiksemat palka. Meie SKT inimese kohta on umbes 1000 € kuus. Kui tahame tuua parimaid kooli õpetama, peaksime neile alustuseks maksma vähemalt SKT-le vastavat palka ning looma perspektiivi, et 15 a jooksul kasvab töötasu 2-3 korda. Kõik tippsüsteemid järgivad kahte põhimõtet: hoolikas õpetajakandidaatide valik ja konkurentsivõimeline stradipalk alustavale õpetajale! Need on olulised väljakutsed millele tõepoolest tasub keskenduda.

Mati Lukas, PhD

Lukas Foundation SA juhatuse esimees