Sille Lukk: Välismaal on erinev, kas alati ka parem?
Erinevate infokanalite kaudu jõuab noorte õppurite kõrvu peamiselt jutt sellest, kui hea on välismaal. Suured palgad, inimmassid ja rikkad riigid meelitavad noori enda kütkesse. Viimastel aastatel on noorte seas üheks populaarsemaks muutunud aktiivse õppemeetodi ja tasuta kõrgharidusega Taani kuningriik ning teiste linnade seas ülikoolilinn Aarhus.
See olemuselt Tartule sarnanev linn muutub aina internatsionaalsemaks ja nii eksib sinna kõikvõimalike nahatoonide vahele ka üha enam eestlasi. Mitmesugused toetused ei jäta külmaks mõne vaesema riigi põgenikku, kellele Taani riik paremat elu võimaldab ega ka eduka riigi tasuta haridust mekkima läinud õpilast. Taani investeerib integratsiooniprogrammidesse, et hoida kvalieetset kõrgharidussüsteemi ja andekaid noori, kes pärast õpinguid jääksid Taani ühiskonda edasi panustama. Ka Eesti seisab peagi silmitsi probleemiga, kuidas võidelda kahaneva rahavastikuga. Kas appi tuleb võtta rahvusvahelistumise abinõud ja mis hinnaga!? Pinged taanlaste ja aina kasvava immigrantide hulga vahel muutuvad sagedasemaks ning pärast kõrghariduse omandamist kodumaale tagasi suunduvad õpilased tekitavad kohalikes maksumaksjates meelehärmi. Rikkaliku multikultuursuse hinnaks on kõrged sotsiaalkulutused, kuritegevuse suurenemine ja meeleavaldused rahvusvähemuste poolt.
Vaatamata sellele, et välismaalaste ülalhoidmine on riigile kulukas, siis on Taani üks edukamaid Euroopa Liidu riike kõrgelt haritud inimeste värbamisel. See ei väljendu ainult uues punktidel põhinevas migratsiooniseaduses, mis meelitab kindla vanuse, keeleoskuse, hariduse ja töökogemusega inimesi, vaid ka haridusasutustes. Kõrghariduse kvaliteet valmistab noored hästi ette muutuva ühiskonna vajadustele ja tihe koostöö ettevõtetega seob helgemad pead Taani riigiga pikemaks ajaks.
Vastupidiselt Eestile ei tekita ajude väljavool Taanis suurt poleemikat. Taani tudengitele on tasuta hariduse kõrval lisaväärtuseks iga kuu üle kümne tuhande eesti krooni väärtuses olev lisatoetus, mis katab peamised elamiskulud. Koolide eelarvet täitvad ja Taani haridussüsteemi ülalhoidvad välistudengid peavad aga lisatoetuseta toime tulema. Eesti tudengid peaksid Taani õppima asumisel arvestama hoopis suuremate väljaminekutega, kui kodumaa tasulisel kohal õppides.
Välistudengite tööotsingute edu saladuseks ei ole ladus inglise keel. Toimetulekuks ja põnevaks elamuseks on taani keele oskus möödapääsmatu. Selle jaoks, et välismaalasi kohaliku eluga siduda, võimaldab Taani riik tasuta keeleõpet. Vaatamata seadusandlusele, mis kaitseb igasuguse diskrimineerimise eest, on Taanis peaaegu võimatu leida isegi lihtttööd, kui puudub keeleoskus. Raskusi võib tekkida ka nii üüri- kui ka töölepingu mõistmisel, sest needki on kohalikus keeles. Paberil oleva mõistmiseks tuleb usaldada kellegi teise sõnu ja seejärel kinnitada võõrkeelne leping oma signatuuriga. Tagatipuks ei ole võimalus üürikohta tihtipeale üldse näha enne lepingu allkirjastamist. Liigselt nõuda ka ei tasu, sest korteritele ja töökohtadele on alati pikk järjekord välistudengitest ukse taga. Nii juhtubki, et Aarhusi õppima asuvad välistudengid peavad varuma kuhjaga kannatust, et pärast pikka ootamist sobilik elamis- ja töökoht leida. Kohati jääb mulje, et see heaolukants heidutab uusi tudengeid samamoodi nagu meelitab.
Olenemata asukohast tundub välismaal alati parem kui kodumaal. Igal aastal lahkub Eestist aina rohkem tudengeid ja paljud neist jõuavad Taani kuningriiki. Sealsesse ülikoolilinna õppima asuvaid õpilasi ootab tasuta kvaliteetne ja aktiivse õppemeetodiga kõrgharidussüsteem. Ka Eestil oleks aeg väärtustada rohkem oma noori ja elimineerida suur ajude väljavool kvaliteetse hariduse ning suuremate toetustega, sest Taani kuningriigi tasuta haridust omandama läinud õpilase kulutused aasta kohta ei tule elukalliduse tõttu sugugi väiksemad, kui Eesti tasulisel õppekohal õppides. Taani multikultuursus ja tasuta kvaliteetne kõrgharidus pakub põnevaid väljakutseid, kuid paneb mõtlema rahvusliku identiteedi varjumisest teiste kultuuride vahele.
